Ükski mõrv ei jää kunagi kajastamata. Häbiväärne aga on see, et kohapeal olnutele antakse harva sõna. Parandame selle vea. Ohvri käest meil kommentaari ei õnnestunud saada. Küll aga saatis meile ülevaate juhtunust paar kahtlustavat, kes Laitse lossis koletut roima pealt juhtusid nägema.
“TERE LUGUPEETUD LAITSE LOSSI PEREKOND!”
Osalesin hiljuti kaaslasega Teie lossis “Mõrvamüsteeriumil” ja tahaksin siiralt tänada selle võrratu kogemuse eest. Olen tegelikult keskmisest eestlasest kindlasti tihedam teatri külaline, kuigi teater pole just kõige õigem sõna, mida kogetud rollimängu kirjeldamiseks kasutada, aga teisiti ma seda nimetada ka ei oska. Igatahes, midagi Mõrvamüsteeriumi sarnast ei ole ma ei teatris ega ka kuskil mujal kohanud. Nii et suur tänu juba selle uudse kogemuse eest.
Minu jaoks see ei olnud lihtsalt lavastus, vaid olete loonud väga mõnusa ja uutmoodi kaasahaarava võimaluse kuidas õhtut nautida ning see eriliseks teha. Esiteks, ürituse toimumispaik ise oli väga uhke ja veidike ka närvikõdi tekitav. Ööpimeduses väljavalgustatud loss, kõrge võlviga sissepääs trepi lõpus jne… midagi müstilist ja pahaendelist, õudusfilmilikku ja ärevat oli juba selles esimeses emotsioonis. Aga see kõik oli äärmiselt nauditav – justkui mõnuskibe hinge kriipimine.
Õhtusöögi ja rolli täitmise osa oli õhtu tähtsündmus. Rollid jagati osalejate vahel äärmiselt osavalt ja iga roll tundus omamoodi põnev. Kõigil oli nii-öelda mitu hingeteemat või mitu ülesannet, mida täita. Väga huvitav oli jälgida, et kes kellega suhelda üritab, mis teema peale keegi käivitub ja isegi seda, kuidas igaüks sai endast välja lasta oma ehk muidu peidus olnud näitlejalooma.
Meie õhtul näiteks vene nimega tegelane rääkiski vene aksendiga. Vist peaaegu kõik õhtu osalised arvasid, et tegemist on tavaelus peamiselt vene keelt kõneleva külalisega. Alles mängu lõpus selgus, et härra oli kunagi nooruses tegelenud näitelmisega ja vene aksendi tegemine polnud tema jaoks mingi probleem. Rollidest ja mängust endast on midagi reetmata küllaltki keerukas kirjutada, kuid kiitused Teie mängujuhtidele, kes väga osavalt mängu kulgu suunasid ja kedagi unarusse või tähelepanuta ei jätnud.
Toidud söödud, müsteerium lahendatud, tegime suurema osa külalistega väikese tuuri Teie lossis ja vaatasime missugune tuba kellelegi antud on. Ühtse lemmiku valimisest ei tulnud muide midagi välja, sest kõik toad on nii eriilmelised ja omanäolised, et paratamatult tekkis iga uut tuba nähes tunne, et see on nüüd küll vägevam ja uhkem kui eelmine. Igatahes, peab ütlema, et see loss sobis nagu valatult Mõrvamüsteeriumi tegevuspaigaks ja ei kujutagi ette seda kuskil mujal toimumas.
Ka mängule järgnenud osa oli väga meeleolukas. Peaaegu kõik külalised jäid veel hiliste öötundideni söögilauda veini ja head seltskonda nautima. Eks kõik eestlased kuskilt kaudu tunnevad teineteist. Meil kohtusid esimest korda kaks sugulast, kes teineteise olemasolust ei teadnudki, lisaks tunti keegi ära Kuldvillakusaatest jne. Meie kaaslasega leidsime endale sõbrad, kellega juba plaanime (seekord tavalist) teatrikülastust, sest kuigi sai korralikult internetis ringi vaadatud, siis sarnast asja, nagu Teie teete, ei õnnestunud leida.
Jõudu ja jaksu Teile, kui uue stsenaariumiga välja tulete, külastame Teid kindlasti jälle!
– Teie süütuks tunnistatud kahtlusalused, Jürgen & Kätta”
Allikas: Laitse loss